Kiusamisvaba koolipõlve jaoks / KiVa Antibullying Program

Tanel Veenre ehetega kiusamise vastu

 

SA Kiusamisvaba Kool on osa Tanel Veenre Ehted brändi heategevuslikust tegevusest. Iga Voodoo Paradise Hearts kollektsiooni ehte müügiga annetab TVJ 20% müügituludest sihtasutuse tegevuse heaks, et aidata KiVa programmi laienemist Eesti koolivõrgus.

Tanel Veenre Jewellery is contributing to the activities of the foundation Kiusamisvaba Kool (bully-free school). With every purchase from the Voodoo Paradise Hearts series, we donate 20% of sales to help expand the reach of the program in Estonian schools.

KiVa on teadus- ja tõenduspõhine kiusamisvastane programm, mis on töötatud välja Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi toetusel Turu ülikoolis. KiVa eesmärk on kiusamise ennetamine ja kiusujuhtumine tõhus lahendamine. Programm põhineb kiusamise ja selle mehhanismide aastakümnete pikkusel ulatuslikul uurimisel ja tugineb kolmel sambal: ennetamine, sekkumine ja jälgimine.

The KiVa antibullying programme is a scientific method for preventing bullying and effectively solving problems concerning bullying in schools. The program is based on decades of extensive research into bullying and its mechanisms. KiVa is based on three pillars: prevention, intervention and monitoring.

Paljud ilud ja valud elus algavad koolipõlves, seepärast ongi oluline luua meie lastele julgustav, turvaline ning toetav koolisüsteem, kus õppimine ja rõõm käivad käsikäes. Ostes „Voodoo paradiisi“ sarja südameid, toetad SA Kiusamisvaba Kooli.

Many of the joys and also pain in life start in our formative years, which is why it is important to foster an encouraging, secure and supportive school system where learning and fun go hand in hand. When you buy the hearts in the Voodoo Paradise series, you support bullying-free schools.

Tanel Veenre küsimustele vastab SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar

 

Kuidas kõik alguse sai? 
Kiusamisvaba Kooli sihtasutus loodi 2012. aastal sotsiaalsete ettevõtjate Kristi Liiva ja Rasmus Raski algatusel ning koostöös mitmete teiste oluliste kaasteelistega: oma õla panid alla veel Koolipsühholoogide Ühing, Heateo SA, Omanäolise Kooli Arenduskeskus ja haridusteadlane Kristiina Treial.

Uuringute põhjal on Eesti koolides kiusamise ohvrite osakaal väga suur. Oleme selle kurva näitajaga vastavate edetabelite tipus.

Keskmiselt iga 5. laps on olnud koolis kiusamise ohver. Kiusamise põhjustatud tagajärjed puudutavad pea kõiki Eesti inimesi, isegi neid, kes on kunagi seda vaid kõrvalseisjatena pealt näinud. Sestap püüdsid algatajad maailmast üles leida need tööriistad, mis võiksid päriselt olukorda muuta. Kusjuures üheks olulisemaks kriteeriumiks oli teadus- ja tõenduspõhisus ehk see, et mõju oleks selgelt mõõdetav.

Valituks osutus Soomes, Turu Ülikoolis välja töötatud KiVa programm. Tegemist on maailmas ainulaadse teadus- ja tõenduspõhise kiusuvastase programmiga, mis ei tegele ainult ennetustööga, vaid on ka abiks kiusujuhtumite edukal lahendamisel.

Algatajad otsustasid KiVa programmi n-ö eestindada ja meie siinsetesse koolidesse viia, selleks saigi loodud meie sihtasutus. Nüüdseks aitame juba 8. aastat koolidel üle Eesti KiVa programmi ellu viia.

Kuidas mõtteviisi juurutamine toimub? Mis on selle protsessi kõige olulisemad komponendid?
KiVa programm on süstemaatiline, mahukas ja mõjus programm nii kiusamise ennetamiseks kui juba tekkinud kiusujuhtude lahendamiseks. KiVa toimivus on selgelt mõõdetav, kuna uurime muutusi kiusamise alal programmi rakendavates koolides iga-aastaselt.

Käesoleva aasta kevadel meie poolt 16 500 õpilase seas läbi viidud uuring näitab, et distantsõppe ajal koges küberkiusamist KiVa-koolides lausa 50% vähem lapsi kui nendes koolides, kus programmi veel ei rakendatud.

See on mõjus näitaja, mis tõestab KiVa programmi tõhusust.

KiVa programm tugineb sellele, mida teadus on kiusamise kohta välja uurinud. Seetõttu saame kindlalt väita, et KiVa programmi kasutades on võimalik kiusamist ennetada ja vähendada. Selleks on vaja tegeleda teemaga kooliterviklikult ja järjepidevalt.

KiVa ennetustunnid toimuvad 1.-9. klassides ning sihtklassides viivad klassijuhatajad neid läbi 1-2 korda kuus. KiVa-tundides õpitakse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, kiusamist ära tundma, selle tagajärgi mõistma, kõrvalseisja vastutust ning harjutatakse kiusu korral sekkumist. Vanemates klassides tulevad juurde teemad nagu grupi surve, seksuaalne kiusamine jms.

Peale järjepideva ennetustöö on oluline, et koolid tegutseksid kiusjuhtumite korral oskuslikult. KiVa programm annab selged suunised juba tekkinud juhtumite lahendamisel. Siinkohal on oluline märksõna kõigi osapoolte kaasatus.

Kiusamise lõpetamisel on roll absoluutselt kõikidel koolitöötajatel, piltlikult öeldes garderoobitöötajast direktorini, aga ka kõikidel lastel (programm rõhutab pealtvaatajate käitumusliku muutuse osatähtsust) ja lapsevanematel.

Iga kooliaasta lõpus küsime anonüümse veebiuuringu kaudu kõikidelt KiVa-koolide õpilastelt, kuidas nemad end möödunud õppeaastal tundsid, mida kogesid. Nende küsitluste põhjal on nii Soomes, Eestis kui ka paljudes teistes riikides, kus KiVa kasutatakse, näha, kuidas ohvrite osakaal on järjepidevas languses. Nii on Eestis ohvrite osakaal keskmiselt langenud umbes kolmandiku võrra. Teisisõnu: KiVa-koolides ei ole enam iga 5. õpilane kiusamise ohver, vaid võime rääkida igast 6. või isegi 7. lapsest. See on suur võit missioonil muuta Eesti koolid kiusamisvabaks.

Kui palju SA Kiusamisvaba Kool kaasab vabatahtlikke?
Kaasame vabatahtlikke pigem juhuslikult ja väikeses mahus. Paljud, kes kirjutavad meile vabatahtliku töö tegemise sooviga, eeldavad, et saavad teha tööd just lastega, ent seda me ei paku, mistõttu sageli otsustatakse siiski vabatahtlikust tööst loobuda. Meil on kujunenud regulaarsed abilised nt Swedbankist, kes abistavad koolidele suunatud õppematerjalide komplekteerimisega või löövad kaasa heategevuslike jõulukaartide müümisel. Meil on üks püsiv vabatahtlik, kes on meile suureks toeks. Näiteks abistab ta uudiskirjade koostamisel, samuti lööb kaasa toetajate ja annetajate leidmisel. Need on sedalaadi tegevused, mida saab kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega võtta ette sobival ajal ja kohas.

Kui avatud on Eesti erasektor sellistele maailmaparanduslikele algatustele? Kes on teie suurimad toetajad?
Ettevõtete ja ettevõtjate avatus ja tugi on aasta-aastalt paranenud, sest teadlikkus on suurenenud. Tajutakse paremini nii kiusamise probleemi ulatust kui mõju ühiskonnale, sh majandusele. Mõistetakse üha rohkem ka seda, miks on oluline toetada just seda sorti algatusi ja tegevusi, millel on mõõdetav mõju. Hea meel on näha, et ettevõtted tahavad tegeleda heategevusega aina enam regulaarselt, kas nt oma sünnipäevade või ka jõulude puhul.

Erasektori tugi on meile keskse vajalikkusega. Hetkel katame oma programmiga 20% Eesti koolidest, kuid meie soov on jõuda enamikesse koolidesse. Aasta-aastalt koolide arvu kasvatamine on tugevas seoses ettevõtete toetuse kasvuga. Selle unistuse elluviimisel on kõik koostööprojektid ja toetused suureks abiks.

Ühe uue kooli KiVa-võrgustikuga liitmine maksab keskmiselt 2000-3500 eurot. Sestap on ka väiksemate rahaliste süstide toel võimalik mõni uus kool juurde võtta.

Palju rõõmu ja abi on sellestki, kui ettevõtjad annetavad oma tooteid või teenuseid kas meie sihtasutuse tegevuseks või kooliperede ja vabatahtlike tunnustamiseks ja rõõmustamiseks.

Hetkel on meie suurim toetaja erinevaid ettevõtjaid koondav Heateo sihtasutuse mõjufond. Viimase kahe aasta jooksul oleme saanud sealt toetust kokku 80 000 eurot.

Fotod: Iris Kivisalu

Ideaaliks võiks olla kiusamisvaba ühiskond ning koolid on kindlasti võtmerollis hoolivama ühiskonna ehitamisel. Kuid mida saaks veel teha ära ühiskondlikult, et sallivust suurendada?
Kõik tegevused, mis aitavad arendada empaatiavõimet ja parandada üksteise heaolu, aitavad kaasa hoolivama ühiskonna ehitamisel. On see siis ilukirjandus või filmikunst, teatritükk või paneeldiskussioon; lihtne abikäsi kõrgest poeriiulist millegi ulatamisel või soe kallistus nukrutsevale kolleegile. Hoolivuse üks alustala on teise inimese aktsepteerimine. Olles avatud meelega, uskudes, et igaühe elukogemus võib olla erinev ja eriline, et iga inimene on väärtus omaette, et erimeelsustest hoolimata on meil kindlasti ka ühisosa, oleks meil kõigil parem elada. Oluline on ka, nii nagu kiusamise puhul, sekkuda, kui märkame ebaõiglast kohtlemist, haiget tegemist – olgu see siis sallimatusest või lihtsalt soovist teha endast ebavõrdsemal positsioonil olijale kahju. Andes märku, et me sellist käitumist ei aktsepteeri, julgevad teised järgmisel hetkel ka ise juba rohkem seda vastutust võtta.

Sekkumisvõimalusi elu ilmselt iga päev ei paku, mistõttu saame argiselt panustada hoopis hea tuju pisikuid levitades.

Siit ka üleskutse: mis on see hea sõna või hea tegu, n-ö hea tuju kingitus, mille saad täna, homme, ülehomme, iga päev kellelegi teha?

Ja kui kingituse saaja tunneb end juba rõõmsamana, natuke paremini, teeb ta suure tõenäosusega selle kingituse edasi ka järgmisele ja… nii see hea tuju pisik levibki. Ja see oleks ju hoopis parem pandeemia kui see, mis meil praegu maailmas möllab.

Loe KiVa programmi ja SA Kiusamisvaba Kooli tegemistega kohta rohkem siit.

Read more about the KiVa program and the foundation Kiusamisvaba Kool here.

Ostes Voodoo Paradiis südamega tooteid, toetad KiVa programmi laienemist Eesti koolidesse.

With purchasing Voodoo Paradise Hearts jewellery you help to expand the KiVa antibullying programme in Estonian schools.